Matkaautoga Rukale suusatama
Kuna sel aastal ei tahtnud lumi jõuluvaheajaks kuidagi kohale jõuda, otsustasime asja ise käsile võtta ja suuna põhja poole keerata.
Eelmisel aastal käisime matkaautoga Himosel, seekord oli sihiks Ruka. Otsustavaks sai ilmaprognoos, mis lubas mõnusat talveilma 10-15 külmakraadi, mis on Lapimaa mõistes igati mõistlik. Võrdluseks: aasta varem oli samal ajal seal 30 kraadi külma, mis läheb siiski juba natuke liiga ekstreemseks.
Meie reisiseltskonna moodustab viieliikmeline pere ja kõigi mugavustega matkaauto Citröen Bürstner 726 LIMITED.
Reisi pikkuseks planeerisime 7–8 päeva, arvestusega, et umbes poolteist päeva kulub kohalesõidule ja sama palju ka tagasiteele. Mingeid suuri ettevalmistusi reisiks ei teinud, enne minekut vahetasime matkaautos suvised õhukesed tekid paksemate vastu, suusavarustus peale ja minek!
Tallinnast läksime üle lahe Eckerö Linega, kus Klubi Eesti Karavan liikmesoodustus andis laevapiletite pealt hea kokkuhoiu. Tagasituleku piletit ette ei ostnud, kuna päris täpselt ei olnud otsustanud kuupäeva.
Lisaks ootasid kohapeal veel paar tuttavat karavaniperet, mis tegi reisi veelgi toredamaks.
Talvel matkaautoga sõitmine
Talvel matkaautoga reisimine pole meile võõras, kogemusi on juba mitme talve jagu. Talvel matkaautoga reisimise kohta saad rohkem lugeda siit: “Matkaautoga talvel”
Rukale sõit on küll pikk, kuid täiesti talutav: Helsingist umbes 850 kilomeetrit. Tuleb lihtsalt arvestada, et mida põhjapoole liigud, seda talvisemaks teeolud muutuvad. Soomes teedele soola ei panda, sõidurajad on kohati roopas ja piirkiirus enamasti 80 km/h. Samas sõidetakse viisakalt, kolonnis, ning ei ole sellist möödakihutamist nagu Eestis.
Palju küsitakse matkaauto rehvide kohta, nii et olgu siinkohal öeldud, et meie matkaautol on all naastrehvid.
Sõit põhja ise on lumises maastikul äärmiselt maaliline, ärevust lisas põhjapõtrade hoiatusmärgid, kuid hoolimata hoiatusest me kahjuks ühtegi päris põhjapõtra teel ei kohanud.
Kohalesõidu ajastasime poolele teele, ööbimisega Kuopios, kus leidsime Park4night äppi abiga kena parkimiskoha sadamas.
Ruka suusakeskus
Ruka on põhjusega tuntud kui Soome üks lumerohkemaid ja hinnatumaid suusakeskusi. Paljude soomlaste arvates lausa parim. Samas jagub tegevust jagub ka neile, kes mäesuusatamisest ei harrasta: murdmaasuusatada, kelgutada, sõita mootorsaaniga, tutvuda põhjapõtrade hingeeluga ja lihtsalt nautida seda karget põhjamaa loodust, mille pärast siia üldse tullakse. Täpsema info Ruka suusakeskuse kohta leiab ruka.fi
Suusaradu on tõesti palju ja kõiki me läbi ei jõudnudki, ega see polnudki eesmärk. Kui tavanõlvad said selgeks, avastasime, et väikesed lumised metsarajad pakuvad mõnusat adrenaliini. Lisaks on Rukal vahva Adventure-rada, mida meie omavahel kutsusime Põhjapõdra rajaks, sest vahepeal saab raja ääres päris põhjapõdrale pai teha.
Ruka külakeskus on mõnusalt kompaktne – olemas toidupood, suveniiripoed ja mitu spordipoodi, restoranid ja kohvikud. Nii vahva oli suuskadega poes käia: hops gondlisse, gondliga üle mäe, kiire poetiir ja siis piimad-saiad-leivad seljakotis mäest alla tagasi. Täiesti tavaline argipäev Ruka moodi.
Suusanõlvadel on hulgaliselt restorane ja kohvikuid, kuhu vahepeal sooja minna. Ei pea mainima, et kuum minttu-kakao ja munkki maitsevad pärast paari tundi suusatamist eriti hästi. Samas kohv on soomlastel ikka ülikehv, maitstes nagu päev otsa seisnud kannukohv, mis ta ju tegelikult ongi. Seega kohvi käisime joomas ikka enda matkaautos. Hea nipp oli poest kaasa varuda pakk külmutatud saiakesi, mille kiiresti kuumaõhufritüüris valmis soojaks lasta.
Ja kui jutt söögi peale läks, siis kindlasti ei tasu lasta mööda võimalust elaval tulel vorstikesi grillida. Suusaradade ääres on lõkkekohad, kus on ka küttepuud juba olemas. Ülitore kogemus ümber lõkke varbaid soojendada ja vorsti sussutada.
Kuna viibisime Rukal aastavahetusel, saime osa ka kohalikest pidustustest. Pealelõunal pakuti karavanipargis “lihapiirakka makkaralla“, mis on nagu hot-dog, aga saiaks on lihapirukas. Õhtul katsime oma seltskonnaga pidulikuma laua ning südaööks sõitsime gondliga üle mäe Ruka külakeskusesse, kus võtsime uue aasta vastu koos teistega.
Ruka karavanipark
Ruka karavanipark asub mäe idapoolel, mugavalt Masto suusatõstuki juures. Karavanipark jaguneb kaheks: ees platsil on enamus haagissuvilate püsikohad. Meie parkimiskoht asus tagumises parklas, nii et tühjendamised-täitmised jäid meist pisut eemale, kuid väike jalutuskäik ei tee kunagi paha.
Matkaauto parkimiskoht maksis 67 eurot öö koos elektriga. Olemas olid kõik karavaniteenused ning olmehoones sai kasutada nii ühiskööki kui ka sauna. Karavanipargi teenustest oli meie jaoks vaieldamatult parim just sauna kasutamisvõimalus. Pärast pikka suusapäeva ikka ülimõnus lõõgastuda.
Nägime mitmeid matkaautosid seismas ka tavaparklas, kus saab lühiajaliselt kindlasti kenasti hakkama, kuid pikemal külastamisel on karavanipargis ikka mugavam.
Elu talvel matkaautos
Talvel matkaautos elades on põhiküsimus: “Kas matkaautos külm ei ole talvel?”.
Päevased õhutemperatuurid püsisid päeval umbes 15-17 külmakraadi, nendes tingimustes küttekulu nädala peale oli igati mõistlik: meil gaasiküte (kulus 1,5 ballooni propaani), lisaks diiselküte (ca 20 l) ja vahepeal panime tööle ka elektripuhuri. Teadjamad mehed kühveldasid meile ümber auto lumevalli lume, eks see aitas ka veidi tuult kinni hoida.
Esiklaasi katet me ei kasutanud, sest meile meeldib aknast välja vaadata, mitte koopas elada. Küljeklaasidele tekkis sissepoole servadesse korralik jää, aga toas oli siiski mõnus ja soe ning kordagi ei tekkinud tunnet, et kuidagi külm oleks.
Suureks plussiks on meie matkaautos soe küttetoruga riidekapp ja eesosas lisadiiselküte. Üllatavalt heaks abiks osutus viimasel hetkel matkaauto tualettruumi paigaldatud elektriline käterätikuivati, kuhu oli hea suusakindad ja sokid soojenema torgata.
Endale märkusena paneme kirja, et järgmine kord võtaks kaasa kelgu (wc-kasseti vedamiseks) ja suurema lumelabida.
Kohapeal oldud päevad möödusid üsna ühes rütmis, mäele, pausile, mäele, lõunale, mäele, sauna. Pimadaks läheb juba kella 15 ajal, kuid nõlvad on valgustatud ja sõita saab õhtuni välja.
Tagasisõit
Tagasisõidu hommik oli eriti krõbe, kohati näitas matkaauto termomeeter -28 kraadi. Kuid meil oli mõnusast suusapuhkusest nii hea hoog sees, et sõitsime ühe jutiga Helsingisse välja.
Viimasele laevale me tormama ei hakanud ja jäime ööbima sadama karavaniparklasse. Varem polnud ma märganudki, et kohe sadamaalal selline võimalus olemas on, mis on tegelikult väga mugav. Samas ei saa mainimata jätta, et see „mugavus” maksab 6 eurot tunnis. Meie õnneks või kahjuks ei tahtnud parkimisautomaat aga koostööd teha ja nii see asi jäi.
Tagasitulekuks sobis ajaliselt kõige paremini Tallinki laev ning nii saabusime laupäeva hommikul tagasi lumisesse Tallinnasse.
Kokkuvõte
Jäime kogu Ruka reisiga väga rahule: matkaautos saab talvel igati hästi hakkama ja mäel väga head suusatingimused.
Seekord jäid põhjamaa taevas virmalised küll nägemata, aga see annab hea põhjuse tagasi tulla. Oleme täitsa kindlad, et see reis ei jää meie viimaseks reisiks Rukale.
LOE LISAKS:
Matkaautoga Soome Himosele suusareisile
