Eelmisel aastal võtsime ette ringreisi Soome edelaosas asuva Turu ümbruses ja saarestikus (Archipelago Trail), mille moodustavad 20 000 saart ja laidu. Suveperioodil sõidavad saarte vahel praamid, mis võimaldavad liikuda saarelt saarele autoga reisijatel. Tegemist on rootsikeelse piirkonnaga, täpsemalt soomerootsi keelse, kus kohaviidad kakskeelsed.
Valida on on suurema ja väiksem ringi vahel, meie valisime pikema ringi, mille pikkus on üle 200 km. Saarte vahel saab kohati liikuda üle sildade või laevade ja praamidega. Valged laevad on tasulised, kollased praamid, mis sõidavad maist septembrini, tasuta. Üldiselt sõidavad praamid graafiku alusel üsna tihedalt isegi mitu korda tunnis, mõnes kohas vastavalt soovijatele ning praamisõit kestab mõnest minutist kuni tunnini.
Alustasime reisi tavapärasest teistpidi, ehk suundusime põhja, põhjusega vältida suuremaid turistihulkasid, sest üldjuhul alustatakse sõitu pigem Pargase saare kaudu.
Esimene praam viis meid Kustavi saarele. Lastele oli praamisõit eriti lõbupakkuv, täiskasvanud nautisid kaunist vaadet saarestikule. Kustavi keskus jääb saare põhjaossa, meie suundusime otse järgmisesse sadamasse.
Saarte maastik on üsna ühetaoline – kivid, põllumaad ja metsad. Mõnelpool tundub elu justkui seisma jäänud, räämas talud ja kinnikasvanud teed. Teeolud on kõikjal väga head.
Järgmine sadam oli Kannvik, kus külastasime kohalikku pood-kohvikut, kus müüdi lisaks toidukaupadele suveniire ja kohalikku käsitööd. Seejärel sõitsime edasi Iniö saarele.
Iniö ja Mossala saare vahel, mis on pikim saartevaheline vahemaa sellel marsruudil, sõidab tasuline praam. Sõit kestis pea tund aega. Lapsed olid selleks ajaks unne suikunud, nii nautisime vaikselt laeva kohvikust ostetud kohvi ja imehäid kaneelirulle lummava vaate taustal.
Edasi ikka kivikaljud, meri ja külateed. Eestlase jaoks on maastik lummavalt kaunis, nii teistmoodi ja jääb arusaamatuks, miks soomlased Saaremaale puhkama sõidavad 🙂
Houtskari saarel on võimalus ronida vaatetorni, kust avaneb imekaunis vaade saarestikule. Korpo saarel asuvas talumuuseumis saab tutvuda ajalooga ja imetleda puitmajade arhidektuuri. Kõik masinahuvilised peaksid külastama järgmisel saarel asuvat Fagerlundstraktori muuseumit. Pargase keskuses tasub ülevaatamist Skandinaavia suurim lubjakivikarjäär.
Vahepeal tegime peatuse Kuusisto saarel iidsete Bishopi kindluse varemete juures, kus lapsed said ronida ja jalgu sirutada.
Mida lähemale mandrile jõudsime, seda vähemaks jäi merevett ning ümbruses laiusid metsad ja põllud. Ületades Pargase ja Kaarina vahelise silla jõudsime taas mandrile. Kokku sõitsime üheksa praamiga, ületades kilomeetreid merevett ja läbides mitmeid saari.
Paraku oli meie aeg limiteeritud ja pidime piirduma ühepäevase ringreisiga. Tulevikus võtaksime rohkem aega, et veeta öö või paar saartel ja tutvuda lähemalt kohaliku eluolu, kultuuri ja huvipunktidega.
Keerasime maanteelt maha, et teha veel üks mõnus suplus enne õhtut. Õhtu oli soe ja paljud kohalikud olid samuti otsustanud õhtu veeta rannas supeldes ning piknikku pidades.
Seejärel sõitsime Turkusse, et järgmisel päeval külastada Muumimaad, aga sellest juba järgmises postituses.