Matkaautoga lühipuhkus Hiiumaal
Peale Vormsi reisi võtsime suuna kohe järgmisele praamile, et veeta mõned päevad Hiiumaal.
Viimati käisime Hiiumaal paar aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Kui tookord oli oktoobri lõpp, õues märg ja vihmane (mis ei tähenda, et Hiiumaal midagi teha ei olnud – oli küll! – loe siit), siis nüüd tervitas meid suviselt päikseline ilm.
Kahjuks oli seekord meie reis ajaliselt piiratud, aega 2-3 päeva, kuid sellest hoolimata plaanisime selle veeta pigem aeglases tempos looduses viibides. Etterutatvalt olgu öeldud, et sattusime ka ühte eriti vägevasse elamuskeskusesse, aga sellest juba täpsemalt allpool.
Matkaautoga Hiiumaal. Sääretirbi RMK telkimisala ja matkarada
Saarele randudes sõitsime kohe ööbimiskohta Sääretirbi RMK telkimisalale. Pisut oli matkaautoga nikerdamist kadakaokste vahel, aga kohale me saime ja parkisime auto ära. Telkimisalal on 3 puhkekohta koos lõkkeasemega, iga koht piisavalt eraldi, et naabritega privaatsust hoida, kuivkäimla ja puukuur. Hetkel olime meie telkimisalal ainsad, hiljem tulid veel ühed telkijad ning üks matkaauto jäi ööseks parkima eemale parklasse.
Õhtu oli nii mõnus soe, et magama minna veel ei tahtnud, seega tegime lõket ja kerge eine, lapsed koorisid puuoksi ja mängisid kadakate vahel peitust. Tegin kiire jalutustiiru ümbruses, et näha milline matkatee meid homme ees ootab. Toreda üllatusena avastasin, et tee kulgeb läbi hobuste aia ja on kenasti rattaga sõidetav.
Hommikul, kui lõpuks Sääretirbi rajale hakkasime minema, oli parkla juba autosid täis. Pole ka imestada, sest Sääretirp on suvel üks Hiiumaa külastajate lemmikkohti.
Ilm oli küllalt palav – oli näha, et jalgsi minejatel läks teekond üsna vaevaliselt, meil aga oli hea neist jalgratastega mööda kihutada ja juba varsti olimegi peaaegu lõpus. Teekond Sääretirbi lõppu on 1,7 km. Tee ääres kadakate vahel punetasid metsmaasikad, õitsesid kibuvits ja rannaniidutaimed.
.
Kiviklibuse maakitsuse alguses on suur kivihunnik. Kui ma poleks praamil sirvinud Hiiuma turismiajakirja, siis ma ilmselt poleks arvanud, et see kivihunnik on seal selleks, et iga Sääretirbi lõppu mineja saab sealt kaasa haarata ühe kivi, et maakitsust pikemaks ehitada. Legend sellega seoses:
“Suur Tõll käinud oma venna Leigri juures saunas. Tagasiteel Saaremaale tõstnud läänetuul aga sageli Soela väina veetaseme nii kõrgele, et Tõllul olnud vesi juba pealtpoolt põlvi. Seepeale öelnud Suur Tõll, et ta ei saa enam saunas käia, tuleb midagi ette võtta. Leiger pakkunud siis välja, et Tõll hakaku Saaremaa poolt teed ehitama, tema tuleb Hiiumaa poolt vastu. Keskel saadakse kokku. Leiger hakanudki sinna, kus praegu on Sääretirp, kive kandma, lõpuks väsinud ära ja läinud vaatama, kuidas Tõllul läheb. Kui sinna jõudnud, näinud, et Tõll polnud veel alustanudki. Leiger vihastanud ja löönud samuti käega.”
Nii võtsime ka meie kivi kaasa ning Sääretirp sai vähemalt viie kivi võrra pikemaks 🙂
Kui Sääretirbilt tagasi jõudsime, tõstsime rattad peale ja sõitsime Käinasse. Plaan oli külastada elamuskeskust Tuuletorn, kuid kuna kõhud olid tühjad, siis läksime kõigepealt Tuuletorni Ruudi kohvikusse sööma ja alles siis keskusesse. Suurepärased toidud ja mõnus atmosfäär tegid mõnusa sissejuhatuse elamuskeskuse külastamiseks!
Elamuskeskus Tuuletorn
Tuuletorni vastuvõtus tervitas meid eriti tore teenindaja ja täpselt samasuguse humoorika fiilingu saime ka elamuskeskusest. Tegemist ei ole pelgalt kuiva muuseumi või lastepärase mängumaaga, vaid just nagu nimi ütleb saab sealt elamusi. Päriselt on seal ka endal huvitav!
Saab tutvuda mere -ja saareeluga, avastada uusi fakte Hiiumaa kohta, õppida hiidlaste keelt, tõmmata paadimootorit käima ning ronida ja turnida. Eriti meeldisid Margus Tabori lood ja meenutused lapsepõlvest! Tuuletorn on kindlasti üks ägedamaid keskusi, kus me käinud oleme! Ilmselt olid elamused vägevad ka seetõttu, et saime keskuse praktiliselt omapäi läbi vaadata, ei pidanud kellegi järel ootama ja saime kõiki asju katsetada niikaua kui tahtmist oli. Alles lahkudes saabus keskusesse kaks bussitäit pensionäre ja nendega koos küll trügida poleks viitsinud 🙂
Edasi võtsime suuna Kõpu poolsaare suunas. Käinast otse Kõpu sõites on paarkümmend kilomeetrit korralikku kruusateed. Alfaltteed pidi Emmaste kaudu saab ka, aga see tee on kümmekond kilomeetrit pikem.
Matkaautoga Hiiumaal. Mägipä RMK telkimisala
Olime tänaseks peatuspaigaks välja valinud Mägipä RMK telkimisala. Kõpu teel maha keerates sõitsime 2 km metsateed, mis oli matkaauto jaoks täitsa hästi läbitav – ei olnud madalaid oksi ja suurematest aukudest sai ka kenasti mööda laveerida. Paar autot tuli kitsal teel vastu, aga saime kenasti üksteisest mööda.
Mägipäl on mitu puhkekohta, parim neist asub paremale keerates mere ääres, aga seekord oli see juba telkijate poolt hõivatud. Valisime siis koha eespool mändide all suure kivirahnu ja Kalurikoja metsaonni kõrval.
Mägipä telkimisala juurest saab minna matkama Neljateeristi õpperajale (3 km).
Tegime jalutasime rannas, grillisime ja tähistasime puhkusereisi viimast õhtut. Tõdesime, et Eestis on väga äge reisida ja jäime kogu puhkusega, mis veetsime Saaremaal, Vormsil ja Hiiumaal, väga rahule.
Kärdla keskväljak
Järgmisel päeval vaatasime üle Kärdla uue keskväljaku, mis oli vahepealse paari aastaga kui viimati siin käisime, saanud hoopis teistsuguse ilme, olles nüüd kaasaegne ja tegevusterikas kokkusaamise koht. Puidust pavilljonid ja pergola, mille keskel õueala, rohkelt istumiskohti ja tegevuskohti lastele. Igaljuhul on Kärdlast nüüd saanud atraktiivne koht, kus Hiiumal olles peatus teha!
.
Nautides kohvi ja jäätisekokteile Pritsumaja uues kohvikus lõppes meie lühipuhkus Hiiumaal. Kogesime saare omapärast loodust ja elu ning avastasime mitmeid põnevaid paiku, millest jäävad mõnusad ühised mälestused. Aitäh Hiiumaa!
Vaata pildigaleriid meie Facebooki lehelt!
Sul on küsimusi seoses matkaauto või reisimisega?
Võta ühendust.
Marvin Laanemäe, MOOVER OÜ
Saa esimesena teada matkaautoga reisimise uudistest.
LIITU UUDISKIRJAGA!