Matkaautoga Nordkappi. III osa – Lapimaa ja Ida-Soome

Võtsime augustis ette matkaautoga perereisi Nordkappi, Euroopa põhjapoolseimasse tippu. Esimesed 4 reisipäeva sõitsime läbi Soome, seejärel seiklesime Põhja-Norra mägedes ning nüüd oleme taas jõudnud piiri lähedale, et asuda läbi Ida-Soome tagasiteele koju.

Esimest Nordkappi reisikirja saad lugeda siit.

Teist Nordkappi reisikirja saad lugeda siit.

9. päev – Inari, Siida muuseum ja Ivalo

Hommikul magasime kaua, õues udutas vihma ja võtsime hommikul aeglaselt süües pannkooke koos lapimaa mustikatega.

.

Lõuna paiku Karasjoki jõudes sõitsime korraks kohaliku Saamide Muusemi juurde, aga pärast Tripadvisorist negatiivsete kommentaaride lugemist siiski loobusime selle külastusest ning sõitsime edasi Inari suunas, kus otsustasime pikema peatuse teha hoopis sealses Siida muusemis. Tegemist on suure ja põhjaliku, 2 püsiekspositsiooniga, saamide ajalugu, kultuuri, eluolu ja Lapimaa loodust tutvustava väljapanekuga. Lisaks on välialal saamide ehitisi, elumajasid, püüniseid ja muid hooneid tutvustav väljapanek.

.

Saamide kultuuri- ja loodusmuuseum Siida

Kogu muuseum oli väga huvitav, andes põhjalikku ülevaate laplaste kultuurist ja looduslähedasest elust, mille läbivaatamiseks kulus meil oma paar tundi ja seetõttu olime viimaste lahkujate seas. Muusemipilet maksis 10 eur täiskasvanule, alla 6-aastased lapsed olid tasuta.

Tee viis meid edasi mööda maalilist Inari järve kallast, mille keskel oleval saarel on olnud saamide pühapaik. Ööbima jäime Ivalo linna jõe kaldale. Pärast õhtusööki jalutasime linnas ringi, aga Ivalo jättis meile rusutud mulje, tänavatel vedeles prügi, haljasalad olid heina kasvanud, majad lagunenud. Vene piiri lähedusest andsid aimu kakskeelsed kohaviidad ja reklaamtahvlid.

.

10. päev – Pyhä, Ametüstikaevandus

Hommikul magasime täiesti sisse, kell näitas juba pea 11 kui meie alles ärkasime. Öösel sadas kõvasti ja läbi une kuulsin, et kuidas meie kõrval telkiv pere autosse varju kobis ning meie ärkamise peale olid nad juba sootuks kadunud. Tegime kiire hommikusöögi ja asusime meiegi taas teele.

Teel möödusime Tankavaara kullakülast (Tankavaaran Kultakylä), mis kuuldavasti pidi olema paras turistilõks ja meist jäi see külastamata. Küll aga oli plaan külastada Pyhä lähedal asuvat Ametüstikaevandust (Amethystmine). Auto tuleb jätta parklasse ja kõndida 2,5 km metsarada üles mäkke, et kohalikust kohvikust osta pilet kaevandusse. Perepilet maksis 48 eurot, lisaks pidime ostma ühe lapsepileti 10 eurot. Piletihind tundus esiti üsna soolane, aga palju aega meil selle üle juurdlemiseks ei jäänud, sest õige pea saime minna kaevandusse. Nimelt toimuvad ekskursioonid kaevandusse igal täistunnil. Mööda puidust treppe tõusime üles mäe otsa, kus ootas meid giid, kes juhatas meid väikesesse majakesse, pakkus marjajooki ja selgitas ametüsti kui kivimit ning selle kaevandamise ajalugu. Seejärel suundusimegi kaevama, igaühele jagati tööriist ja sõelkauss, millega pärast liivased kivimid puhtaks loputati. Igaüks võis jätta endale ühe väljakaevatud ametüstitükikese. Lastel oli lõbu palju, täiskasvanudki olid hasartselt kaevamisega ametis.

.

Ametüstikaevandus

Teekond trepist alla kulges pooljoostes, sest olime lastele lubanud jäätist, aga kohvikusse jõudes selgus, et paraku oli kohvik juba suletud. Pettunult lonkisime mäest alla tagasi matkabussi. Õnneks oli ilm vähemalt üle pika aja ilus päikesepaisteline, temperatuur 18 soojakraadi, mis tegi nutuselt alanud teekonna palju rõõmsamaks. Õhtul pakkisimegi soojad joped hoiukasti ära ja ööbisime Kemijärvi kandis. 

11. päev – Niidukohvik, Silent People, Iisalmi

11. reisipäeval sõitsime läbi Kuusamo, enne mida möödusime Ruka kuulsatest suusahüppetornidest, linn erilist muljet ei jätnud, tegime vaid paar kirbuka külastamise peatust. Teel tegime väikse puhkepeatuse ühes teeäärses kämpingus, mis osutus inimtühjaks, aga mille jaapanlannast perenaine oli väga külalislahke ja pakkus meile hommikul valmistatud mustikakooki.

Järgmise peatuse tegime omapärases kohas, kus on keset heinamaad sadu riietatud inimkujusid ehk The Silent People. Kõik riided neile kujudele on saadud annetuste kaudu ja neid vahetatakse 2 korda aastas, uued murumättast “pead” asetatakse tokkide otsa iga suve alguses. Mingit selgitust sellele väljapanekule ei ole, igaüks võib tõlgendada omamoodi, kuid mõelda võiks sellele, et kui neil kujudel riided ära võtta, jääb põllule vaid sadakond puust risti. 

The Silent People

Kohapeal on tore kohvik Niittykahvila, kus pakutakse lõkkel küpsetatud pannkooke ja lõkketulel röstitud kohviubadest kohvi. Nii pakutud toit, koht kui ka pererahvas oli tõeliselt mõnus ja nautisime niidukohvikut mõnuga.

Metsaburger ja kohv Niittykahvilas

Vaikivate inimeste juurest edasi sõites suikisid lapsed unne, meie jätkasime sõitu lõuna poole. Vahepeal ületasime taas polaarjoone, põhjamaine loodus muutunud taas meile täiesti tavapäraseks, teid ääristavad mustikavartega männimetsad on asendusid võsastunud lehtmetsade ja heinamaadega. 

Ööbimiskoha otsimine on keeruline, veekogusid ei olnud või kui oli, siis olid need võsastunud ja juurdepääs piiratud ning kahjuks ei andnud ka park4night-äpp ühtegi kohta. Lõpuks jõudsime Iisalmi linna, tiirutasime veidi linnatänavatel kuni jõudsime kuulsa õlletehase Olvi, kuhu kuulub ka A Le Coqi õlletehas, väravasse. Piirkond oli ilus sadamaala, liiklus hõre ja otsustasime siia ööbima jääda. Peale õhtusööki tegime päikeseloojangu saatel jalutuskäigu ümbruses – Iisalmi tundus mõnusa kuurortina, kus paatide ja uhkete kaatritega sadam ning jalutusalad ja pargid kaunistatud uhkete lilleseadete. Otsustasime homme siin pikemalt ringi vaadata.

.

Iisalmi linnavaated

12. päev – Iisalmi, Kuopio

Hommik oli Iisalmis pilvine, kuid soe. Peale hommikusööki suundusime turuplatsile, kus käis parajasti mingi üritus, inimesed istusid kohvikutes ja ostlesid turul. Jalutasime lähiümbruse tänavatel ja seejärel suundusime lähedalasuvasse laste liiklusparki (Lasten liikennepuistoon), kus lapsed said oma tõukeratastega ringi kihutada.

Iisalmi laste liikluspark

Kohapeal sai laenutada ka pedaalidega autosid, aga sel päeval oli see putka miskipärast suletud, kuigi sildi järgi pidanuks avatud olema. Imelik oli ka see, et pargis ei olnud peale meie teisi lapsi, ometi oli ju puhkepäev. Veetsime pargis omajagu aega, vahepeal valmistasime lõunasöögi, viimased tõuksiringid tegime kohvi ja munkkidega (suhkrupontšik) ) maiustades. 

Edasi sõitsime mööda Kuopio linnast kuni jõudsime kohani nimega Varkaus. Sõites kesklinna poole märkasime kaardil rohelist järveäärset pargiala ning jäime kohalikku paadisadamasse ööbima. Üle järve tossavad Stora Enso puidutööstuse korstnad ja ööpimeduses helkivad tuled paistavad tõeliselt maalilised. Nagu ikka jalutasime enne õhtut tiiru linnas, kus hängisid mõned noored, aga peatänav oli inimtühi. Sadama lähedal asuv kohvik tundus olevat ainus avatud koht. Pargi serval märkasime avalikku vaipade pesemise kohta, millist me veel näinud ei olnud – spetsiaalne vann vaipade pesemiseks, vee väljaväänamise rullikud ning kuivatuspuud – kuivavate vaipade hulga järgi tundus koht olevat aktiivses kasutuses.

.

Parki on rajatud spetsiaalne vaipade pesemise koht Varkausis

13. päev – Mikkeli, Kenkävero, Kotka Sapoka veepark

Pühapäeva, 18.08, hommik on päikseline, ärkasime palavuse tõttu tavapärasest varem ja saime juba enne kella 11 liikuma. Järgmiseks peatuseks oli meil Mikkeli linn. Linna jõudes külastasime kõigepealt kohalikku kalaturgu, kus müüdi peamiselt praetud väikseid kalu ning saiakesi. Kostitasime endidki portsu kohalike hõrgutistega.

.

Edasi sõitsime kohta nimega Kenkävero. Kenkäverosse on rajatud kaunis lilleaed koos tarbeaiaga, lisaks kunsti- ja käsitööpoed ning omaaegsesse Soome suurima puidust kirikumõisa hoonesse rajatud restoran, mis pakub muljetavaldavat koogi- ja lõunabuffee valikut. Piirdusime kohvi ja mahladega, sest kõht on turult ostetud kalast veel täis ning nautisime kaunist vaadet lilleaeda.

.

Kenkävero

Sõitsime Mikkelist välja ilma kindla edasise plaanita suunaga Kotka poole. Tee oli üksluine metsavaheline maantee, lapsed magasid ja sõit kulges, võiks isegi öelda, igavalt.

Sõitsime Kotka sadamasse, sest nagu ikka on sadamates parimad peatumispaigad, hakkisme kiiresti kokku ühe makaronisalati ja seejärel jalutasime Sapoka veeparki (Sapokan Vesipuisto), kus imetlesime kauneid kujundatud maastikuvaateid vee, kivide ja taimestikuga. Eriti ilus olla park pimedas, kui süttib aiavalgustus.

.

Sapokan Vesiparki Kotkas

Kotka on ühtlasi nimetatud Soome suurimaks parkidelinnaks. Ööbima jäime lähedalasuva poolsaare parklasse otse merekaldale.

14. päev – Porvo

Hommikul äratas meid vali tuul ja lainete pekslemine vastu muulikive. Sõime rahulikult hommikust, seejärel ronisime veidike ümbruskaudsetel kivikaljudel ning lõunapaiku jätkasime sõitu.

Edasi sõitsime Porvosse, kus jalutasime mööda romantilisi munakividega sillutatud tänavaid ja imetlesime puitmajade arhidektuuri ning põikasime sisse väikestesse poodidesse.

Linnavaated Porvos

.

Peale õhtusööki läksime kohalikku ujulasse veemõnusid nautima. 6-eurose pileti eest saime ujuda erinevates basseinides, mõnuleda mullivannis ja nautida kuuma sauna. Oli kohe tõeliselt mõnus ja lahkusime viimaste seas. Õhtu lõpuks olime üsna läbi, seepärast vaatasime matkaautos Bondi filmiklassikat.

15. päev – Vantaa

Viimane reisipäev kulus Vantaa kaubandusele.

16. päev – Vuosisaari-Muuga

Viimase reisipäeva lõunal väljus laev Vuosisaarist Muugale ja õhtuks olime taas kodus.

Läbitud marsruut Nordkapi reisil

Kokkuvõtvalt võis meie reisi lugeda igati kordaläinuks. Kiirustama ei pidanud, ühtegi viperust ette ei tulnud ja kõik sujus mõnusas tempos. Lapsed olid toredad reisikaaslased, nautides liikumist ja iga päev uusi seiklusi ning muidugi ei oleks selline reis isegi mõeldav ilma meie mugava matkaautota. Kahjuks jäid ainult virmalised nägemata, aga ongi põhjust tagasi minna 🙂

Kokku läbisime 16 päevaga 4100 km, matkaauto keskmine kütusekulu 9,3 liitrit 100 km kohta. Tasulises kämpingus ööbisime vaid korra, ülejäänud ööd veetsime looduses või tasuta parklates.

Loe Nordkapi reisikirja esimest osa, kus seiklesime Soomes ja Lapimaal, siit.

Loe Nordkapi reisikirja teist osa, mille veetsime Norra, siit.

Sul on küsimusi seoses matkaauto või reisimisega?

Võta ühendust.

Marvin Laanemäe, MOOVER OÜ

Saa esimesena teada matkaautoga reisimise uudistest.

LIITU UUDISKIRJAGA!

*Me ei spämmi ja hoiame sinu andmed kaitstuna.


1 comment

  1. Meil küsimus, meil plaan minna renditud matkaautoga Norra. Kas meil mure mis auto dokumendid peavad olema, et ei tekiks probleeme. Kas volitus, rendileping?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga