2 nädalat matkaautoga Lapimaal reisinud Toomase ja Liisi kogemuslugu

Toomas ja Liis Välja on reisihuvilised, kellel maailmas ringirändamises juba üksjagu kogemust, kuid matkaautoga nad reisinud veel ei olnud. Toomas ja Liis eelistavad reisida sõltumatult ja mobiilselt, liikudes palju looduses, seetõttu otsustasid nad sel talvel ette võtta 2-nädalase reisi matkaautoga Soome Lapimaale. Toomas ja Liis reisisid Lapimaale kõigi mugavustega matkaautoga Citröen Bürstner, mis kohandatud kasutamiseks põhjamaistes tingimustes.

Kuidas tekkis otsus reisida matkaautoga?

“Eestis ja välismaal reisides olime aeg-ajalt märganud matkaautosid, uurisime veidi teiste kogemusi ning tundus, et see reisimise stiil võiks meile väga hästi sobida. Reisides eelistame üldiselt hoiduda linnakärast ning veeta aega looduses, matkaradadel ning kohtades, mis vajavad üldiselt autotransporti. Lisaks arvasime, et matkaautoga reisimine aitab COVIDi piirangutest kinni pidades mugavalt liigelda. Nii otsustasimegi võtta lähim riik oma “bucket listist” ning teha reis võimalikult kontaktivabalt. Matkaauto sobis sellesse plaani pareimini kui miski muu.”

Kuidas valmistusite reisiks?

“Meile meeldib reisideks võtta üks suurem eesmärk ning jätta piisavalt ruumi spontaansusele. Sedapuhku sai reisi sihtkohta ning ajasust arvestades eesmärgiks jõuda Soome põhjatippu Utsjokisse ning seda nii, et jõuaksime pärale polaaröö eelviimasel päeval. Saime sellega ära näha ühe päeva, kus päike ei tõusegi ning järgmise hommikuga matkasime Utsjoki kõrgeimasse punkti, kus nägime esimest päikesetõusu peale peaaegu kahe kuu pikkust polaarööd. Siis otsustasime, et läheme päripäeva lääne poolt põhja ning ida poolt lõunasse. Lisaks olid mõned väikesed vahepealsed punktid, kust kindlasti läbi tahtsime käia: Turku, Rovaniemi ja Porvoo. See oligi umbes kogu reisiplaan. Natuke tegime veel eeltööd nii palju, et panime selle marsruudi kaardile ning vaatasime mis enam vähem tee peale jääb ja märkisime huvitavamad matkarajad, külad-linnad, looduspargid ja turistikad. Ülejäänud asjad vaatasime välja jooksvalt, kas eelmise päeva õhtul või lihtsalt mingist ägedast kohast mööda sõites ja silte nähes.”

Lisaks tavapärastele asjadele nagu riided ja toidukraam, mida võtsite matkaauto reisile kaasa?

“Nii palju tarbitavat kui külmkappi ja puuvilju-juurvilju sahvritesse mahtus võtsime Eestist kaasa. Nii ei olnud vajadust Soomes poest toidukraami osta. Lisaks läksid kaasa reisi jäädvustamiseks fotokaamerad, videokaamera, droon, objektiivid jms. Lisaks võtsime kaasa käivitusabi, et kõva külma ajal autole särtsu anda (õnneks polnud selleks vajadust). Kirves, saag, lumelabidas. Viimane oli suureks abiks ühes parklas, kus oli vaba täpselt üks parkimiskoht ning seda selle tõttu, et seal laiutas meeletu lumekuhi. Võtsime kaasa ka koorma puuhalgusid, et lõket teha, kuid -30 kraadine ilm ei kutsunud õue istuma.”

Kuidas kohanesite matkaautoga? Juhtimise ja eluoluga?

“Matkaauto juhtimine oli väga lihtne. Mulle endale on alati kaubikute ja suuremate autodega meeldinud sõita. Samuti sõitis mu abikaasa kenasti linnades ringi ning mingit probleemi polnud. Kõige kauem võttis sõidu poole pealt kohanemine sellega, et aru saada kui kaugel on auto parem tagumine ratas. Elu-oluga harjusime üpris kiiresti, kuna auto on põhimõtteliselt maja. Niisamagi harrastatav säästlik eluviis (mida mu abikaasa harrastab tulihingelisemalt kui mina) tuli matkaautos kindlasti väga kasuks. Võimalikult vähese veega hakkama saamine, võimalikult vähese prügi tekitamine ja toidukordade-snäkkide planeerimine on kindlasti asjad mis matkaauto eluga käsikäes käivad.”

moover-matkaauto-reis-soome — Foto: Toomas Välja

Missugused on matkaautoga reisimise eelised? Mis on kitsaskohad, millega peaks arvestama?

“Ma ei teagi kumb suurem pluss on, aga top 2 minu jaoks on kindlasti täielik vabadus ning võimalus kogu vajalik kaasa võtta. Viimane tähendab seda, et erinevalt lennukiga reisimisest ei pidanud ma valima millist kaamerat ja millist objektiivi kaasa võtta ning valima väiksema ning kergema sülearvuti. Matkaauto taga oli olemas ka turvavööga istekoht laua taga, mis tähendas et pikematel otsadel kui mu abikaasa sõitis, sain ma juba reisivideot kokku panna. Nii lahendasime ära probleem kus kümned sõbrad-sugulased kirjutavad ja küsivad “kuidas reisil läheb”.
Ilmselgemaid plusse on muidugi rohkem – lapseootel abikaasa hindas väga WC lähedust, mulle meeldis pärast matkasid duši all käia ja suvalistes kohtades ööbimine tegi võimalikuks teha öö- ning päikesetõusumatkasid.”

Kuidas teie reis sujus? Kas reisil tuli ette ootamatusi?

“Suurema külmaga reisides peab matkaautoga arvestama, et vesi kipub jäätuma. Värske vesi meil ära ei jäätunud, sest enamasti oli paak 75%+ täis. Küll aga jäätus ära meil halli vee paak, mida pidime lähimas töökojas pikemalt kuumapuhurite ja tosooliga sulatama. Reisi teises pooles kallasime külmema ilma puhul õhtul kuuma veega külmakindlat klaasipesuvedelukku kraanist alla, mis sulatas paagis olevat jääd.

Samuti, kuigi auto käitus teel väga ilusti, siis 1.5 korda jäime pehme lume peal kinni ka. Üks kord läksime Park4Nighti poolt soovitatud jõeäärsesse parkimiskohta, kuid sealt välja enam ei saanud, kuna lumesaanid olid tõusuga väljasõidutee väga pudedaks sõitnud. Teine kord ühe maanteeäärse matkaraja juures parkides oleksime ka peaaegu kinni jäänud, kuid auto Traction+ süsteem ning pikem hoovõtt aitas hädast välja.”

Kas matkaauto vastas ootustele?

“Matkaautos oli väga mõnus ning vastas ootustele täielikult. Mõned pisiasjad, mis reisi oleks mugavamaks teinud oleks olnud juhiiste, mis läheks allapoole (195cm olles pidin terve sõiduaja kergelt küürutama, et välja näha); polaaröösse reisides oleks kasuks paremad kaug- ja lähituled.

Palju rohkem oli aga positiivseid üllatusi – külmkapp oli suurem kui ootasime, ruumi asjade hoidmiseks oli meeletult palju, auto oli teel iga ilmaga ülistabiilne, ka -30-ga oli soe magada ning auto läks hommikul tööle, gaasi kulus oodatust vähem, WC tühjendamine oli väga lihtne ning vähemalt Soomes oli igalt poolt vett saada.”

Mida teeks järgmisel matkaautoga reisil teistmoodi?

“Kuna see meie esimene matkaauto reis oli, siis jätaksime maha magamiskotid, kuna külmaohtu pole.
Teeksime ilmselt natuke targemalt gaasimajandust – uuriksime mis tüüpi taarat tagasi võetakse ning millist mitte. Seekord saime pärast reisi kahe pooltäis Soome Neste gaasiballooni omanikeks, kuna seal taara raha tagasi ei antud.
Külmema ilma puhul kasutaks vett vaid pudelitest ja viskaks kohe välja ning ei kasutaks auto veesüsteemi.
Ilmselt planeeriks ka natuke väiksema distantsiga reisi või oleks mõnes kohas paar-kolm päeva. Pärast kahenädalast puhkust kulus väga ära nädalane taastumisperiood, kuna iga päev 3-4 tundi sõitu kurnas erinevad kehaosad korralikult ära.”