Mida teha Järvamaal?
Ühel jaanuarikuu reede õhtul pakkisime asjad ja võtsime matkaautoga suuna põhja poole, et veeta nädalavahetus Järvamaal.
Järvamaa asub Tartust vaid tunniajase sõidu kaugusel, kuid tavaliselt kipub see olema vaid läbisõidukoht ja pikemalt peatumiseks mahti ei ole. Otsustasime selle vea parandada ja Eesti südames asuva Järvamaaga lähemalt tutvust teha. Kehtivatest piirangutest lähtuvalt plaanisime veeta rohkelt aega õues, matkata, teha lõket, tutvuda kohaliku eluga ja nautida nädalavahetust.
Endla Külastuskeskus
Hakkasime reedel õhtul Tartust alles pimedas sõitma, seega suuri plaane meil ei olnud kui lihtsalt kuskil mõnusat talveilma nautida ja lõket teha.
Ööbima jäime Jõgevamaal Tooma külas Endla looduskaitseala keskuse juures asuvasse parklasse, kust on mugav hommikul matkarajale suunduda. Parklast veidi eemal asub RMK puhkekoht, kus on lõkkease, katusega laud, puukuur ja wc. Igati hea vaikne koht öösel parkimiseks.
Grillisime lõkkel vorste ja nautisime vaikset langevat lund. Hiljuti soetasime matkaautosse väikese Fiskarsi lumelabida, nii et lapsed olid terve õhtu ametis labida üle vaidlemise ning lumeonnide kaevamisega kuniks väsimus hakkas peale tikkuma. Matkaautos oli uni nagu peoga pühitud ja enne voodisse heitmist sai veel mitu tiiru kaarte taotud.
Kuna ilm oli tuulevaikne ja parkimiskoht eraldatud, siis möödus öö väga mõnusalt, st vaikselt – mis on meie jaoks põhiline. Esimene ärataja lumesaha näol saabus alles veidi enne seitset, aga sellest mürinast hoolimata magati magusat und edasi. Kui lõpuks ka viimased unimütsid üles said, oli päike juba sirutamas oma esimesi kiiri üle lumevalge vaiba.
Tegin kiire tiiru ümbruses ja avastasin, et matkaraja teekonda, kuhu plaanisime minna, on muudetud ja ei saa minna otse läbi hobusekopli, vaid sõiduteed pidi.
Endla raba. Männikjärve matkarada
Endale looduskaitsealal asub mitu erineva pikkusega matkarada. Lühem on 2,2 km Männijärve matkarada, mis kulgeb ümber samanimelise metsajärve. Pikem, Männikjärve raba õpperada, on 7,3 km pikk ja kulgeb läbi Enda soo, mistõttu seda rada tihti nimetatakse hoopis Endla matkarada. Mõlemad rajad on ringikujulised.
Matkarajad saavad alguse Endla Külastuskeskuse juurest, kus muuhulgas saab tutvuda Eesti kõige põhjalikuma soid tutvustava püsinäitusega.
Männikjärve raba õpperada kulgeb õpperada mööda kruusateed, sest viiruohu tõttu on läbipääs Tooma hobusekasvatuse kopli kaudu suletud. Mööda vaikset Tooma külateed jalutades jõudime metsaservale, kust viis edasi looklev metsarada, mis lume all kaardus puude all oli lausa maagiline.
Rada on tähistatud teeviitadega. Raja servas paiknevad infotahvlid, kus saad lugeda looduskaitsealal taimestiku ja pesitsevate lindude kohta, näiteks on üks huvitav kohalik elanik mudatilder. Meie käigu ajal oli ilm oli talviselt karge ja ühtegi lindu me ei kuulnud, aga mets oli seevastu lumevaibaga kaetuna imekaunis.
Keerasime Männikjärve raba poole ning üsna varsti jõudsime laudteele. 1,3 km Männijärve laudtee on üks vanimaid omataolisi Eestis, aastast 1955.
Raja äärde jäävad imelikud valged kastid ja vaiad. Tegelikult on need ilmavaatluse seadmed. Teadustööd tehakse seal juba 1910. aastast. Kui varem uuriti kuidas soid kuivendada, siis nüüd hoopis uuritakse kuidas märgalasid taastada ja laiendada.
Mööda laudteed jõudsime vaatetornini, kus oli plaanitud kuuma teed ja küpsiseid süüa, aga kuna seda kraami hakati tarbima juba raja alguses, siis imestasin, et üldse midagi veel võtta oli 🙂
7-meetrisest vaatetornist avaneb laiuv vaade ümbritevale maastikule. Praegu oli maa kaetud valge lumekattega, kuid Männikjärve on üks eripalgelisemaid soomaastikke Eestis, eristudes teistest oma erilise laukamustrilise rabamaastikuga.
.
.
Tagasi matkaauto juurde jõudes oli parkla ootamatult autosid täis ja pidevalt saabus keegi juurde. Arvestades saabunud autode hulka oli meie matkabuss nüüd juba üsna ebaviisakalt risti pargitud – sest eile ei olnud siin kedagi ja tegelikult mahutab parkla kümmekond autot – nii et parkisime auto kõigepealt ringi, et ka teisele ruumi teha. Nagu ikka jagus ka uudistavad nägusid meie poole kui oma sooja elamusse läksime 🙂 Oli ikka mõnus küll voodisse pikali visata ja veidi puhata. Tegelikult uimasime ikka tükk aega enne kui edasi sõitma hakkasime.
Emumägi
Järgmine peatus oli Emumägi. Statistiliste andmete järgi on Emumägi Põhja-Eesti kõrgeim tipp, aga sinna sõites tundus maapind ikka suht lame kuni lõpuks jõudsime “väikese künka” otsa – Eesti mõistes olimegi jõudnud mäe otsa. Mäe kõrgus merepinnast on 166, 5 m ja suhteline kõrgus 80 m. Seega isegi suurem kui Suur Munamägi, mille suhteline kõrgus on 60 m.
Ronides 115 astet Emumäel asuva vaatetorni tippu saab üle puulatvade muidugi kaugemale vaadata – selge ilmaga lausa kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele haarates vaateulatusse lausa neli maakonda: Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa maastikke.
Tegelikult on Emumägi üle ootuste tore koht, mida külastada – eriti koos lastega, sest mäele on rajatud 2 madalseiklusrada, põnev roigasonn ehk Emumemme koda, kus sees saab tuld teha ja grillida, päikesetõusumaja, vana kalmistu ning jalutada ümberkaudsetel matkaradadel. Mäele viivat teed ääristab vahva kultuuriseltside puukujude allee. Meie jalutuskäigule lisas ekstra maagilisust lumine mets ja kerge lumesadu, nii et lustisime Emumäel kohe tükk aega.
Kallaste Hobitalu
Edasi oli plaan külastada Kallaste Hobitalu, mis asub Emumäest vaid poole tunni tee kaugusel. Andsime pererahvale oma tulekust eelnevalt teada ja kuna meil oli infot, et tallu on võimalik ka autoelamuga ööbima jääda, siis tegime plaanid selle järgi, et jääme Kallaste tallu ööseks, seda enam, et ilmateenistus lubas lumetormi ja pimedas ööbimiskohta on tülikas otsida.
Kallaste Hobitalu on koht, kus saab päriselt loomadega seltsida – kõiki loomi saab paitada, nunnutada, sülle võtta ja toita. Loomatalu arvukate asukate seal on nii karvaseid kui sulelisi – alustades väikestest udupehmete sulgedega kanadest ja karvastest jänkupoegadest kuni sea, sokkude ja ponideni. Talu peremees Raivo näitas ja tutvustas meile lahkesti talu loomi ja linde. Kõiki loomade juurde saab aedikusse ise sisse minna, neid katsuda ja paitada, kanu ja küülikuid sülle võtta, ponisid kallistada ning lustida koos vahvate minikitsekeste ja lammastega.
.
.
Kallaste talus on matkaauto või haagisega tulijatele eraldi parkimiskoht, elektri- ja tarbeveevõimalus. Ka grillimisvõimlused on olemas. Viimast me plaanisime kasutada, aga niikaua kui me talutuuril olime, oli lumetorm korraliku hoo sisse saanud ja grillimismõtteid ei olnud ka enam kõige suuremal grillimeistril 🙂
Niisiis otsisime välja dvd-d ja lumetormi trotsides tegime hoopis mõnusa filmiõhtu. Selle juurde muidugi pidev arutlus miks me ei võiks endale mõnd kitsekest või jänkupoega võtta. Isegi magama jäädi mõtetega millist looma hommikul esimesena vaatame läheme.
Lumevangis
Kuna saime parkida autoelamu heki varju, siis öine tuisk ja torm meid eriti ei kõigutanud – seda sõna otses mõttes. Autost välja minnes olid küll hanged korralikud ja kohe oli selge, et niisama me siit välja ei sõida. Eks me olime sellega arvestanud juba õhtul, nii et veetsime rahulikult hommikut kohvitades ja pühapäevast “teleprogrammi” vaadates. Küll on hea ikka “oma koduga” reisida 🙂
Lahke pererahvas oli meie jaoks korviga kapast ja porgandit jätnud, et saaksime hommikul veel loomi sööta. Niisiis vaatasime uuesti kõik loomad üle, lapsed möllasid lumehangedes ja ehitasid lumememme kuniks saabus traktor, mis sissesõidutee taas lahti lükkas ja saime hakata kodu poole sõitma.
Järvamaa – soovitame!
Vaat sellised seiklused siis nädalavahetusel! Järvamaa üllatas meid väga positiivselt. Tartust just paraja tunniajase sõidu kaugusel, pakub Järvamaa elamusi nii loodusnautlejale, ajaloohuvilisele kui ka tegevusi lastega peredele. Järgmiseks korraks jäävad Järvamaal avastamiseks veel Vargamäe, Toosikannu puhkekeskus, Eesti Piimandusmuuseum, Türi elamuspark, Ajakeskus Wittenstein, kilplaste teemapark, Järva-Jaani muuseumite keskus, loomatalud Wile farm, Sassi talu ja Kaljusalu talu, mõisad, Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Valgehobusemäe suusa ja Puhkekeskus ning mitmed matkarajad ja looduskaunid kohad.
Mida veel Järvamaal teha? Vaata järgi www.visitjarva.ee
Loe lisaks
- LOE LISAKS
- Talvised reisilood – loe SIIT
- Reisilugu “Matkaautoga talvel Lõuna-Eestis” – Võru, Pokumaa ja Otepää
- Reisilugu “Matkaautoga Ida-Eestis” –
Sul on küsimusi seoses matkaauto või reisimisega?
Võta ühendust.
Marvin Laanemäe, MOOVER OÜ