3 reisiplaani lühireisiks matkaautoga

Pärast pikka e-õpet ja kodukontorit oleme igati ära teeninud võimaluse saada kodust välja end tuulutama ja kevadet nautima. Kasuta võimalust ja võta perega ette minipuhkus ratastel! Reisimise teevad mugavaks kaasaegsed matkaautod, kus on olemas kõik vajalik igapäevaseks eluks – kööginurk, voodid, wc koos dušinurgaga, lisaks palju panipaiku ja mahukas garaaž. Jalgrattad mahuvad auto taha jalgrattahoidjale. Soovi korral paneme Sulle valmis täisvarustuses matkaauto.

Reisiblogist leiad mitmeid marsruute ja sihtkohti, kuhu perega Eestis matkaautoga sõita. Seekord panime Sulle kokku 3 reisiteekonda, mis sobivad hästi mõnepäevaseks reisiks matkaautoga.

Matkaautoga Peipsi äärde

Nädalavahetuse lühireis ei pea üldse olema kaugele – ka meie lähimaakondades on küllalt käia ja avastada ning pigem jääbki nii rohkem aega rahulikult kulgeda. Sibulateel ehk teekonnal, mis kulgeb Peipsi mööda veert, saab tutvuda vanausuliste kultuuri, kaluritraditsioone ning sibulakasvatusega.

matkaautoga-peipsi-aarde

Uudistamist on peipsiäärsetes elamistes küllaga – slaavlikult erksavärvilised puitmajad, pisikesed palvelad, paadikuurid, kuivatatud kalanöörid, karakatitsad, aia külge naelutatud kaisuloomad, … kõige selle vaatamiseks tuleks varuda aega ja liikuda aeglselt, suvel on kõige mugavam külavahel liikuda jalgrattaga või jalutades.

Varnja on Sibulatee lõunapoolseim küla. Varnjas tasub kindlasti suvel külastada Voronja galeriid, kus nii maja kui hoov muutuvad kunstinäituseks.

Suurelt teelt kõrvale kaldudes, sõites edasi läbi Kasepää Tänavküla, kus piki Peipsi rannikut 8 kilomeetri ulatuses on üles reastatud puitmajad. Suvel palistavad teeäärt müügisildid, mis kutsuvad ostma kurki, tomatit, sibulat, küüslauku ning suitsutatud kala.

Peipsiveer-sibulavanikud

Kolkjas külastage ambulARTooriumi ja vanausuliste muuseumi. Samuti asub seal sibula- ja kalarestoran.

Kindlasti ei saa Sibulateel olles mööda minna suurejoonelisest Alatskivi lossist. Maikuus tähistatakse lossis paruni kauni kaasa Josephine sünnipäeva ja toimub uhke lillepidu. Alatskivi lossi mõisaaidas asuvas Looduskeskuses saab näha põnevaid loodusteemalisi eksponaate või matkata Looduskeskuse juurest algaval matkarajal, mida külastades saavad suured ja väikesed hea ülevaate piirkonna loodusest.

Matkaradasid on Peipsi ääres Sibulatee kandis mitmeid. On nii jalgratturitele mõeldud Selgise matkarada kuulsusrikastes Välgi metsades, on lastega peredele paras Padakõrve kulkaste rada, Alatskivi matkarada romanitkutele ning tervisesportlastele Pala matkarada. 

matkarada

Alatskivi lossi lähedal asub seljak, mida kutsutakse Kalevipoja sängiks, kus rohkem kui 1000 aastat tagasi asus linnus.

Alatskivist ida poole asuvas Ninakülas mine vaata Kalevipoja silda ehk suurt järve suubuvat kiviseljakut, põnevat õigeusu kirikut ning raudbetoonist Sibulatee ainust tuletorni.

Kallaste linn võib uhkustada ligi kilomeetri pikkuse erksalt punase liivakivi paljandiga, mida kutsutakse ka Kallaste pangaks. Kohati kuni 8 meetri kõrguse paljandi sisse on vesi auke uuristanud, mõni koobas on koguni üle meetri kõrge.

Tagasi Tartu poole sõites tasub üels otsida Kalevipoja mõõk Kääpa jões, mida hea ilma korral võib näha helklemas. Vaata, kas õnnestub üles leida!

Sealsamas lähedal asuvad mitmed Jõgevamaa matkarajad: läbi metsa kulgev Jõemõisa matkarada (0,5 km) sobib meeleolukaks jalutuskäiguks puhkealal viibijale, Tammeluhal võib soovi korral edasi suunduda pikemale 3 km pikkusele Tammeluha matkarada, kus tutvustatakse 11 huvipunktis rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Saare järve õpperada (3,5 km), mis kulgeb mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul.

Loe lisaks postitust “Matkaautoga Ida-Eestis“, kus puhkasime Kauksi RMK puhkealal, käisime Iisaku vaatetornis ja avastasime teisi põnevaid kohti Peipsi ääres ja Ida-Eestis.

Matkaautoga Pärnumaal

Pärnumaa lõunapoolne nurk meelitab loodusmatkajaid oma suurte looduskaitsealade ja rabadega.

Teel olles põika sisse Kilingi-Nõmme, sest kunagine metsapealinn tasub kindlasti külastamist. Männimetsa veerel asuvat linna kaunistavad peatänava-äärsed puitmajad. Linna lähedale on rajatud metsanduslik õpperada koos metsaklassiga. 12 vaatluspunktist koosneva raja on kavandanud Hendrik Relve.

Kilingi-Nõmme lähedal asub Allikukivi ürgorg, mille nõlval asub 33 meetrit pikk ja kuni 2,7 meetrit kõrge maa-alune põhjavee poolt liivakivisse uuristatud Allikukivi koobas. Muistendi järgi olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud. Koopa paremaks vaatlemiseks võta kaasa tasulamp!

Kilingi-Nõmmest keera Tali poole. Mõnusalt singa-vongaline tee viib Eestimaa ääremaadele ning kaugematesse külanurkadesse kuni lõpuks jõuad Nigula Looduskaitsealalale.

matkaauto-matkarada

Nigula Looduskaitseala  hõlmab 6400 ha ulatuses soid, metsi ning niite. Siinne inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. Nigula looduskaitsealal asuvas Nigula rabas on suur rabajärv ning põnevad rabasaared. Järve äärest algab 3 kilomeetri pikkune laudtee. Looduse õpperajal asuvad vaatetorn ja vaateplatvorm.

Mere ääres on puhkekohti mitmeid. Kõige lätipoolsem neist on suvepuhkajate hulgas populaarne Krapi telkimisala, Pärnu poole jääb Lemme telkimisala ja Kabli telkimisala. Matkasõbrad saavad matkata Oandu-AegvIidu-Ikla matkateel. Kablis asub lühem, 1,8 km pikkune, ringikujuline õpperada ning Häädemeestest ülespoole jääval Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal (2,2 km).

Häädemeeste ja Pulgoja linnutornidest saab iga loodusesõber heita pilgu kaunile rannikumaastikule ning uurida siin pesitsevaid või rändel olevaid linde.

Pärnumaal, Luitemaa looduskaitsealal Rannametsa külas, asuvad ühed Eesti uhkemad ja paremini ligipääsetavad luitestikud “Rannametsa mäed“. Lisaks luidetele on looduslikult huvipakkuv ka liivadüünide jalamil laiuv Tolkuse raba oma maaliliste laugaste ja huvitava arengulooga. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Luitemaa Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal (2,2 km), mis lookleb läbi Tolkuse raba, üle kõrgete luitemägede ja jõuab Tornimäele. Mäe keskel asub 15 meetri kõrgune vaatetorn, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja teiselt poolt Tolkuse rabale. Hea ilmaga võib vaatlustornist märgata silmapiiril Kihnu saart.

Tagasi Tartusse saab sõita tuldud teest erinevalt ehk altpoolt Võrsjärve Karksi-Nuia ja Tõrva kaudu.

Matkaautoga Hiiumaal

Eesti saared ei ole pelgalt vaid suvised puhkuse sihtkohad, vaid väärivad külastamist ka hooajaväliselt. Hiiumaa on mõnus nädalavahetuse-suurune saar, mis on täis avastamist ja seiklusi, tuletorne ja samblaseid männimetsi.

matkaautoga-Hiiumaal

Sadamast Kärdla poole keerates jääb tee äärde Kummistu surnuaed – künkasel metsalagendikul kõrgusid tuule käes lehviva heina sees tumedad hauaristid, mille vahel looklesid sissetalatud rajad. Kes otsib pisut närvikõdi, siis tasub pimeduse varjus seal ära käia.

Samas on palju meeliköitvam vaatamisväärus Suuremõisa loss ehk saare suurim ja uhkeim mõisahoone. Hoonel on põnev ajalugu, millega seotud mitmeid lugusid ja legende.

Pühalepa vallas asuv ja loodukaitse all olev Kukka kivi on Hiiumaa suurim ning Eestis suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkuseks on mõõdetud on 16,4, laiuseks 11, kõrguseks 3,7 ning ümbermõõduks 42 meetrit.

Hiiumaa pealinnas Kärdlas on toredaks kohalikuks vaatamisväärsuseks arteesiakaevud, kuhu purskub vesi 10-15 meetri sügavusest maapõuest. Arteesiakaevud asuvad Tiigi ja Aia tänaval, kristallpuhast vett saab juua Aia-Pika tänava nurgal olevast kaevust.

Sealtsamast saab alguse ka Kärdla-Tõrvanina matkarada (3 km). Rannapaargu kõrval on laste rõõmuks vahva madalseiklusrada, kus saavad turnida ja ronida nii pere pisemad kui ka täiskasvanud.

Heaks matkaautopeatuspaigaks on meile soovitatud ka RMK Tõrvanina telkimisala.

Kas teadsid, et Hiiumaal asub Eesti suurim “kõrb”? Kaibaldi kõrb on omapärane vaatepilt laiuvate liivaaladega.

Nagu saartel ikka on ka Hiiumaal mitmeid tuletorne – kokku lausa 5 tuletorni. Hiiumaa sümbolina tuntud Kõpu tuletorn, kuid ka Tahkuna tuletorn Hiiumaa põhjatipus ja Ristna tuletorn on avastamist väärt.

Tahkuna poolsaar on teada-tuntud oma militaarrajatiste poolest ning sõjaajaloo huvilistel on Tahkuna piirkonnas palju avastada. Tahkuna kaitserajatisi tasub metsa vahele minna uudistama jalgsi, nii viib tee põnevatese veetunnelitesse ja maa-alustese katakombidesse. Läbi tasub põigata ka Tahkuna militaarmuuseumisse.

Saare läänepoolsemas tipus, Kõpu poolsaarel, asub mitu looduskaunist puhkeala – RMK Palli telkimisala, RMK Mägipä telkimisala ja Hirmuste telkimisala, lisaks mitmeid matkaradasid, suuri rändrahne ja Ristna Loodusmaja.

Mööda läänepoolset teed alla tulles jõuad lõpuks Emmastesse. Sõru sadamas on huvilistele vaatamiseks vana mälestuslaev Alar. Laevade ehitamise kohta saad teavet Sõru sadamas Eesti ainukeses puulaevade restaureerimise keskuses. Külalised saavad lähemalt tutvuda laevaehituse telgitagustega ja külastada Sõru Meremuuseumit.

Põigates Kassari poolsaarele, saad vaadelda rannamaastikku ja teostada linnuvaatlust vaatlustornidest (roostikus pesitseb koos metsalinnustikuga umbes 100 liiki, läbirändel peatub kuni 20 000 vee- ja rannikulindu!) ning matkata Orjaku matkarajal. Rada koosneb pikemast 3km Orjaku ja lühemast 0,7 km Roostikuringist. Matkarajal saad kuiva jalaga liikuda üle märja maa, vee ja raba sinna, kuhu muidu ei pääse, sobides nii eriti hästi lastega peredele.

Käinas asub Hiiumaa uusim kogupere elamuskeskus Tuuletorn. Käina külje all asuv Vaemla villavabrikus saab villast lõng, millest nobedamad koovad kehakatet ja loovad silmailu. Vabrikus on võimalik teha ekskursioon, kus tutvustatakse villavabriku ajalugu, vanu masinaid ja näidatakse, kuidas villast lõnga tehakse.

Ongi tiir Hiiumaale peale tehtud ja aeg taas sadamasse sõita.

Loe lisaks postitust “Matkaautoga Hiiumaal“, kus veetsime saarel sügisese koolivaheaja tehes samuti Hiiumaale tiiru peale.

Kus matkaautoga ööbimiseks parkida?

Meie kaasaegsed matkaautod on varustatud korralike akudega ja gaasiküttega, mis tagab sooja ja valge toa ning külma joogi külmkapis, siis ei ole otsest vajadust spetsiaalset elektrivooluga kämpinguplatsi otsida ja ööbima saab jääda kus iganes soovid. Looduses peatumisekohtade leidmisel on abiks RMK äpp Loodusega koos, mis näitab kätte RMK puhkealad ja park4night äpp, kus teised automatkajad jagavad teavet parkimiskohtade kohta.

Matkaautoga-valgamaal-tellingumae

Kuigi ka kämpingute melu ja olu on omaette kogemus, mis tasub ära proovida. Karavaniparklates saab mugavalt kasutada elektrit, vett, täita auto veepaaki, tühjendada reopaaki.

Matkaautole järele tulles saad põhjaliku ülevaate ja juhendamise matkaauto kasutamise kohta. Lisaks oskame anda kasulikku infot reisisihtkohtade ja sujuva reisi kulgemiseks.

Loe lisaks:

“Matkaautoga Võrumaal”

“Matkaautoga Setomaal”

“Matkaautoga Lääne-Eestis”

Sul on küsimusi seoses matkaautoga?

Võta ühendust ja leiame sulle sobiva lahenduse.

Marvin Laanemäe, MOOVER OÜ

2 comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga